Pliimoona osas
Mitmed liikmed on meie käest küsinud, et mida teha kasutult seisva pliimoonaga. Tõstatasime selle teema muude küsimuste kõrval kohtumisel Politsei- ja piirivalveameti peadirektoriga. Saime peadirektori käest info, et kasutult seisma jäänud pliimoona saab viia politseisse hävitamiseks. Pliimoona saab politseile igal ajal üle anda. Üleandmine on mõistlik kokku leppida piirkonnapolitseinikuga või viia kokkuleppel prefektuuri lubadegrupi ametnikega vastavasse PPA majja. Piirkonnapolitseiniku või konkreetse prefektuuri lubadegrupi kontaktid on võimalik leida PPA kodulehelt.
Laskemoona transportimisel on oluline tagada laskemoona püsimine ja transportimise ohutus. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata, et teekonnal kuskile midagi ei pudene, mis kõrvalseisjatele või hiljem ohtu kujutada. Koguste osas piiranguid ei ole aga suuremate koguste puhul on mõistlik sellest PPA ametnikuga kontakteerudes märku anda.
SAK osas
Saime hiljuti liikmetelt infot, et PTA esindajad on külastanud mõningaid jahiseltse eesmärgiga tutvuda ja kontrollida peibutussööda platse. Tulenevalt sellest palusime neid asja valgustada.
Meile anti alljärgnev informatsioon:
Käesoleva aasta septembris möödus 10 aastat sigade Aafrika katku jõudmisest Eestisse. Nende 10 aastaga on väga palju panustatud selleks, et vähendada haiguse levikut metssigade hulgas ning takistamaks viiruse jõudmist seafarmidesse.
Metssigade SAKi kontrolli all hoidmisel on põhiline tegevus seotud populatsiooni tiheduse ja arvukuse vähendamisel. Sigade nakatumine toimub eelkõige otsesel kontaktil haige looma või tema eritistega (nt veri, roe, uriin), samuti kokkupuutel nakatunud loomalt pärineva liha või muude osadega. Metssigade vahelised kontaktid mängivad olulist rolli SAKi levikul just suure metssigade tihedusega aladel. Alates 2020. aastast on metssigade arvukus tõusnud kõikide Keskkonnaagentuuri poolt kogutud andmete alusel, see omakorda soodustab metssigade vaheliste kontaktide suurenemist ning SAKi levikut.
Metssigade lisasöötmisest tulenevad negatiivsed mõjud metssigade populatsiooni ohjamisel:
– lisasöötmisega kahekordistub metssigade sigivus ning populatsiooni tasandil suureneb noorloomade osakaal;
– lisasöötmine vähendab või elimineerib täielikult talvel (ehk siis ajal kui peaks olema kõige suurem metssigade loomulik suremus) toidupuudusest tuleneva looduse iseregulatsiooni;
– metssigade pikemaajalisem lisasöötmine suurendab metssigade populatsiooni piirini, mil looduse kandevõime on ületatud ning metssead liiguvad teistele aladele;
– lisasöötmine muudab metssigade käitumist, territoriaalselt struktuuri ning loomade vahelist suhtlust. Suureneb söödaplatside külastatavus ning loomade vahelised kontaktid ning sellega ka SAKi leviku võimalus.
SAK on Eestis tänaseks jõudnud endeemilisse faasi. Lisasöötmiskeeld ja peibutussöötmise tingimuste sätestamine on olemasolevas epidemioloogilises olukorras vajalik kui täiendava loomatauditõrje abinõu SAKi leviku ohu vähendamiseks. Sellest lähtuvalt andis Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) 2024. a aprillis välja otsuse, milles millega kehtestatakse lisasöötmiskeeld ning nõuded metssigade peibutussöötmiseks.
PTA on alustanud otsusega kehtestatud nõuete täitmise kontrollide läbiviimisega.
Kahel korral on koos Keskkonnametiga läbi viidud kokku 10 metssea söötmisplatsi kontroll, neist üle poole ei vastanud nõuetele. Peamised puudused:
– kaks söötmisplatsi olid Keskkonnaameti peibutussöötmiskohtade registris registreerimata;
– neljal söötmisplatsil oli rohkem sööta kui PTA otsusega lubatud on.
EJS omalt poolt lisaks PTA informatsioonile palub kõigil seltsidel üle vaadata oma peibutussööda kohad ja veenduda, et kõik vastab otsuse nõuetele. Praegune otsus kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Otsuse tekstiga saab tutvuda EJS-i kodulehel https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2024/04/otsus_nr_138.pdf
SAK on endiselt aktiivne ja seetõttu on ka jahimeestel vastutus küttida metssigu ja hoida arvukus kuni 3 isendit 1000 ha. Selline tihedus kindlustab olukorra, kus SAK ei levi või levib aeglaselt.
