Kui tavaliselt ollakse harjunud kokkuvõtteid tegema aasta lõpus või uue aasta alguses, siis jahimeestel on tavaks, et jahihooaeg lõpeb märtsis ja uus hooaeg algab aprillis. Selline ajaarvamine on pärit väga kaugetest aegadest, sest lähtutakse looduse ringkäigust. Jahimeeste peamiseks ülesandeks on jälgida ulukite populatsiooni käekäiku ja hoida seda sellises seisundis, et oleks tagatud inimeste heaolu ja loodusele omane tasakaal. Kevadel on selge, kuidas ulukid talvitusid ja milline on prognoos uue põlvkonna tulekuks.
Üha sagedamini kõlab üleskutseid, et loodus saab ise hakkama ja jahimehed, kes „oma lõbuks loomi tapavad”, peaksid püssid põõsasse viskama ning hakkama tegelema palju tasuvama hobiga, nagu näiteks loodusturismiga (tsit. Marek Strandberg, KUKU raadio saade „Kukkuv õun”, 2025. aasta kevad).
Elu aga näitab, et ilma jahipidamiseta ei ole inimese ja looduse kooseksisteerimine võimalik. Möödunud aasta kevadtalvel, viimase lumega, olid Vormsi metssigade loendustulemused umbes 10 isendi täpsusega teada. Teadlased väidavad, et sigade juurdekasv on soodsal aastal 100% ning sellest tulenevalt plaanisime küttida uuel hooajal vähemalt 37 metssiga; ülejäänud karja ohjamisega peaksid hakkama saama meie hundid ja ilvesed.
Tegelik olukord oli aga hoopis midagi muud. Tänaseks oleme küttinud juba enam kui 140 metssiga. Millest selline nn sigade uputus? Meie vahetus naabruses on Hobulaid, kus sigade küttimine on väga raske tihedate kadastike ja rooväljade tõttu. Tarvis on vaid, et 3–4 emise kari ujuks Vormsile – ja ongi 40 kärsakandjat lisaks.
Mandril hoogustus Aafrika seakatk ning väidetavalt tunnevad mõned juhtemised haiguse tulekut ette ja otsivad piirkonda, kus haigestumist vältida. Nendele järgnevad kuldid, kes tavaliselt hoiavad karjast eemale ja haigestuvad vähem või on lausa viiruse suhtes resistentsed. Oma osa on ka Loode-Eesti huntidel ja karudel, kelle eest varju otsivad seakarjad Vormsile jõuavad.
Metssigade tavapärased suvised toitumisalad olid meie rooväljad (millest arvestatav osa on hiljuti karjamaadeks muudetud), kuid vihmane ja kõrge mereveega suvi sundis nad heinamaadele ja niidetud õuealadele, kus pehme murukamara all leidub ohtrasti söödavaid juurikaid ja putukaid. Loodame, et tulev aasta on kliima poolest tavalisem ja meie rohumaad saavad vähem kahjustada.
Põtru planeerisime küttida 11, kuid lähtusime sügiseks kujunenud tegelikust olukorrast ning küttisime 20, neist 14 põdrapulli. Lugeja võib küsida, miks me ei oska tegelikku küttimise vajadust prognoosida? Kui Vormsil oli paar aastat tagasi 10-pealine hundikari, siis olid meie põdralehmad ilma vasikateta ja mandrilt ei söandanud põdrad saarele tulla. Tänavu on Nõva ja Noarootsi kandis liikvel mitmed hundikarjad ning lisaks ka palju karusid.
Põdrad koonduvad 4–7 isendiga gruppidesse ja hakkavad talvitumiseks sobivat ala otsima, ning nii jõutaksegi Vormsile, kus elab vaid kolm hunti – neist üks üsna vana ja väsinud. Viimastel aastatel tehtud suuremad lageraielangid on põdrale heaks toidubaasiks. Kui jätaksime need nn külalised küttimata, kahjustuksid meie metsanoorendikud ja jahimeestelt võidaks nõuda ülemääraste kahjude hüvitamist.
Metskitsedega on meil kehvasti, ja seetõttu pidas Keskkonnaamet vajalikuks lubada vaid 8 isendi küttimist. Teades, et võimalusel sööb ilves aastas kuni 50 kitse, otsustasid jahimehed metskitse küttida vaid juhul, kui mõne metsakultuuri kaitseks on see vältimatult vajalik. Nii ongi sel hooajal kütitud vaid 2 kitse ja 2 sokku – sedagi võib pidada nn tööõnnetuseks.
Kui soovid Vormsi jahindusega ennast rohkem kurssi viia, siis tule igal sügisel toimuvale Vormsirahva jahipäevale. Veedame toreda päeva looduses, arutame jahiasju, kutsume noori jahiseltsiga liituma ja õhtul jagame ühiselt jahisaaki.
Soovime kõigile head ja õnnestunud aasta jätku!
Vormsi Jahiseltsi juhatus
