Märgatud hundijälgi
6. veebruaril märkasid jahimehed merejääl kolme hundi jälgi – ühe vana ja kahe noore looma omi. Jälgede suund viis Noarootsi poole ning seni puudub info, et hundid oleksid Vormsile naasnud.
Tagasivaade Vormsi Jahiseltsi 2025. aastale
Kui tavaliselt ollakse harjunud kokkuvõtteid tegema aasta lõpus või uue aasta alguses, siis jahimeestel on tavaks, et jahihooaeg lõpeb märtsis ja uus hooaeg algab aprillis. Selline ajaarvamine on pärit väga kaugetest aegadest, sest lähtutakse looduse ringkäigust. Jahimeeste peamiseks ülesandeks on jälgida ulukite populatsiooni käekäiku ja hoida seda sellises seisundis, et oleks tagatud inimeste heaolu ja loodusele omane tasakaal. Kevadel on selge, kuidas ulukid talvitusid ja milline on prognoos uue põlvkonna tulekuks.
Üha sagedamini kõlab üleskutseid, et loodus saab ise hakkama ja jahimehed, kes „oma lõbuks loomi tapavad”, peaksid püssid põõsasse viskama ning hakkama tegelema palju tasuvama hobiga, nagu näiteks loodusturismiga (tsit. Marek Strandberg, KUKU raadio saade „Kukkuv õun”, 2025. aasta kevad).
Elu aga näitab, et ilma jahipidamiseta ei ole inimese ja looduse kooseksisteerimine võimalik. Möödunud aasta kevadtalvel, viimase lumega, olid Vormsi metssigade loendustulemused umbes 10 isendi täpsusega teada. Teadlased väidavad, et sigade juurdekasv on soodsal aastal 100% ning sellest tulenevalt plaanisime küttida uuel hooajal vähemalt 37 metssiga; ülejäänud karja ohjamisega peaksid hakkama saama meie hundid ja ilvesed.
Tegelik olukord oli aga hoopis midagi muud. Tänaseks oleme küttinud juba enam kui 140 metssiga. Millest selline nn sigade uputus? Meie vahetus naabruses on Hobulaid, kus sigade küttimine on väga raske tihedate kadastike ja rooväljade tõttu. Tarvis on vaid, et 3–4 emise kari ujuks Vormsile – ja ongi 40 kärsakandjat lisaks.
Mandril hoogustus Aafrika seakatk ning väidetavalt tunnevad mõned juhtemised haiguse tulekut ette ja otsivad piirkonda, kus haigestumist vältida. Nendele järgnevad kuldid, kes tavaliselt hoiavad karjast eemale ja haigestuvad vähem või on lausa viiruse suhtes resistentsed. Oma osa on ka Loode-Eesti huntidel ja karudel, kelle eest varju otsivad seakarjad Vormsile jõuavad.
Metssigade tavapärased suvised toitumisalad olid meie rooväljad (millest arvestatav osa on hiljuti karjamaadeks muudetud), kuid vihmane ja kõrge mereveega suvi sundis nad heinamaadele ja niidetud õuealadele, kus pehme murukamara all leidub ohtrasti söödavaid juurikaid ja putukaid. Loodame, et tulev aasta on kliima poolest tavalisem ja meie rohumaad saavad vähem kahjustada.
Põtru planeerisime küttida 11, kuid lähtusime sügiseks kujunenud tegelikust olukorrast ning küttisime 20, neist 14 põdrapulli. Lugeja võib küsida, miks me ei oska tegelikku küttimise vajadust prognoosida? Kui Vormsil oli paar aastat tagasi 10-pealine hundikari, siis olid meie põdralehmad ilma vasikateta ja mandrilt ei söandanud põdrad saarele tulla. Tänavu on Nõva ja Noarootsi kandis liikvel mitmed hundikarjad ning lisaks ka palju karusid.
Põdrad koonduvad 4–7 isendiga gruppidesse ja hakkavad talvitumiseks sobivat ala otsima, ning nii jõutaksegi Vormsile, kus elab vaid kolm hunti – neist üks üsna vana ja väsinud. Viimastel aastatel tehtud suuremad lageraielangid on põdrale heaks toidubaasiks. Kui jätaksime need nn külalised küttimata, kahjustuksid meie metsanoorendikud ja jahimeestelt võidaks nõuda ülemääraste kahjude hüvitamist.
Metskitsedega on meil kehvasti, ja seetõttu pidas Keskkonnaamet vajalikuks lubada vaid 8 isendi küttimist. Teades, et võimalusel sööb ilves aastas kuni 50 kitse, otsustasid jahimehed metskitse küttida vaid juhul, kui mõne metsakultuuri kaitseks on see vältimatult vajalik. Nii ongi sel hooajal kütitud vaid 2 kitse ja 2 sokku – sedagi võib pidada nn tööõnnetuseks.
Kui soovid Vormsi jahindusega ennast rohkem kurssi viia, siis tule igal sügisel toimuvale Vormsirahva jahipäevale. Veedame toreda päeva looduses, arutame jahiasju, kutsume noori jahiseltsiga liituma ja õhtul jagame ühiselt jahisaaki.
Soovime kõigile head ja õnnestunud aasta jätku!
Vormsi Jahiseltsi juhatus
Vormsi Jahiselts kuulutas välja jahirahu 21.-26. detsembrini
Aasta lõpetuseks koguneti traditsioonilisele jõulusöömingule, kus tehti tagasivaade möödunud aasta tegemistele ning avaldati tunnustust ja häid soove seltsi juubilaridele.
Toimus taas traditsiooniline saarerahva jahipäev
Nädalavahetusel toimus saarel traditsiooniks saanud saarerahva jahipäev, kuhu olid oodatud kõik saarega seotud inimesed ühiseks põdrajahiks. Jaht algas Sviby jahimaja juurest, kust suundusime edasi saare kagunurka ajujahti pidama. Kuigi seekord saakloomani ei jõutud, õnnestus näha nii põtru kui ka metssigu. Pärast jahti kogunesime taas jahimaja juurde, süütasime lõkke ja nautisime maitsvat jahimehesuppi. Täname seltsi poolt kõiki osalejaid ning kohtume juba järgmisel jahil!
Vormsi rahva jahipäev toimub 8. novembril 2025
Head vormsilased ja maaomanikud
Vormsi jahiseltsil on au kutsuda teid Vormsi rahva jahipäevale, mis toimub 8. novembril 2025.
Koguneme kell 10.30 Sviby jahimaja juures. Orienteeruvalt kell 11.15 alustame ajujahiga, millele järgneb ühine lõuna ja koosviibimine. Arutame, kuidas jahipidamist korraldada selliselt, et sellest meile kõigile kasu oleks.
Anna oma osalemisest teada hiljemalt 3. novembriks e-posti aadressil jahiselts@vormsi.ee või telefonil 5089237.
Jälgi täiendavat infot vormsi.ee.
Lugupidamisega
Vormsi jahiseltsi juhatus
23. augustil peeti Vormsi mälestusvõistlus jahilaskmises
Vormsi Jahiselts korraldab igal aastal mälestusvõistlust, et austada ja tunnustada oma teenekaid liikmeid nende panuse eest jahinduse edendamisse, jahilaskmise arendamisse Vormsil, lasketiirude rajamisse ning võistluste korraldamisse.
Laupäeval, 23. augustil kogunesid Vormsile 14 jahilaskurit, et võtta mõõtu traditsioonilisel mälestusvõistlusel. Vihmasest ilmast hoolimata jagus võistlusmomente, põnevust ja tihedat konkurentsi. Laskurid panid end proovile kolmes harjutuses: jooksvas metsseas, trapis ja jahikaares.
Kuulirajal toimunud jooksva metssea harjutuses näitas kindlat kätt Rein Veitmaa, kes kogus 37 punkti ja pälvis Valdur Jürimäe nimelise mälestuskarika. Haavliraja arvestuses (trap + jahikaar) tõusis tulemusega 45 esikohale Alar Ivanson, kellele anti üle Peeter Vehmi nimeline mälestuskarikas.
Eellaskmise tulemuste põhjal kujunes üldarvestuse esikolmik, kellele omistati Erik Egeli nimelised mälestuskarikad:
- Alar Ivanson – 69 punkti
- Jaan Kärner – 68 punkti
- Andres Karu – 65 punkti
Kuus parimat osalejat pääsesid edasi finaali, kus tuli lasta veel üks jahikaare ring. Otsustavas heitluses särasid Andres Karu ja Tuomas Algvist, kes tabasid kumbki 22 märki, muutes sellega ka üldist pingerea seisu.
Lõplik esikolmik kujunes järgmiseks:
- Alar Ivanson – 89 punkti
- Andres Karu – 87 punkti
- Jaan Kärner – 84 punkti
Võitjad pärjati Vormsi mälestusvõistluse karikatega.
Vormsi Jahiselts tänab kõiki osalejaid, toetajaid ja korraldajaid, tänu kellele möödus võistlus sportlikus ja sõbralikus õhkkonnas.
Jahirahu väljakuulutamine
21. detsembril toimub Vormsi metsades jahirahu välja kuulutamine, kuhu olete kõik oodatud!
Igaüks võib tuua metsloomadele metsa kaasa meelepärast sööki!
Vormsi rahva jahipäev möödus edukalt!
Laupäeval, 5. oktoobril toimunud Vormsi rahva jahipäev on edukalt seljataga. Jahisaak jäi küll sel korral metsa, otsustati säästa kahe vasikaga põdralehma, lisaks tuli ajust välja üksik ilves, kes jäi ka kaamerasilma ette. Aga tore päev looduses ja lõbusas seltskonnas sai sellegipoolest veedetud!
Vormsi JS jätkab ühisjahiga juba tuleval nädalavahetusel, palume kõigil saareelanikel olla ringi liikudes tähelepanelik. Kui kellelgi tekib küsimusi, siis jahiseltsi kontaktid on leitavad siit:
https://vormsijs.ee/kontakt/
EJS info pliimoona ja SAKi kohta
Pliimoona osas
Mitmed liikmed on meie käest küsinud, et mida teha kasutult seisva pliimoonaga. Tõstatasime selle teema muude küsimuste kõrval kohtumisel Politsei- ja piirivalveameti peadirektoriga. Saime peadirektori käest info, et kasutult seisma jäänud pliimoona saab viia politseisse hävitamiseks. Pliimoona saab politseile igal ajal üle anda. Üleandmine on mõistlik kokku leppida piirkonnapolitseinikuga või viia kokkuleppel prefektuuri lubadegrupi ametnikega vastavasse PPA majja. Piirkonnapolitseiniku või konkreetse prefektuuri lubadegrupi kontaktid on võimalik leida PPA kodulehelt.
Laskemoona transportimisel on oluline tagada laskemoona püsimine ja transportimise ohutus. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata, et teekonnal kuskile midagi ei pudene, mis kõrvalseisjatele või hiljem ohtu kujutada. Koguste osas piiranguid ei ole aga suuremate koguste puhul on mõistlik sellest PPA ametnikuga kontakteerudes märku anda.
SAK osas
Saime hiljuti liikmetelt infot, et PTA esindajad on külastanud mõningaid jahiseltse eesmärgiga tutvuda ja kontrollida peibutussööda platse. Tulenevalt sellest palusime neid asja valgustada.
Meile anti alljärgnev informatsioon:
Käesoleva aasta septembris möödus 10 aastat sigade Aafrika katku jõudmisest Eestisse. Nende 10 aastaga on väga palju panustatud selleks, et vähendada haiguse levikut metssigade hulgas ning takistamaks viiruse jõudmist seafarmidesse.
Metssigade SAKi kontrolli all hoidmisel on põhiline tegevus seotud populatsiooni tiheduse ja arvukuse vähendamisel. Sigade nakatumine toimub eelkõige otsesel kontaktil haige looma või tema eritistega (nt veri, roe, uriin), samuti kokkupuutel nakatunud loomalt pärineva liha või muude osadega. Metssigade vahelised kontaktid mängivad olulist rolli SAKi levikul just suure metssigade tihedusega aladel. Alates 2020. aastast on metssigade arvukus tõusnud kõikide Keskkonnaagentuuri poolt kogutud andmete alusel, see omakorda soodustab metssigade vaheliste kontaktide suurenemist ning SAKi levikut.
Metssigade lisasöötmisest tulenevad negatiivsed mõjud metssigade populatsiooni ohjamisel:
– lisasöötmisega kahekordistub metssigade sigivus ning populatsiooni tasandil suureneb noorloomade osakaal;
– lisasöötmine vähendab või elimineerib täielikult talvel (ehk siis ajal kui peaks olema kõige suurem metssigade loomulik suremus) toidupuudusest tuleneva looduse iseregulatsiooni;
– metssigade pikemaajalisem lisasöötmine suurendab metssigade populatsiooni piirini, mil looduse kandevõime on ületatud ning metssead liiguvad teistele aladele;
– lisasöötmine muudab metssigade käitumist, territoriaalselt struktuuri ning loomade vahelist suhtlust. Suureneb söödaplatside külastatavus ning loomade vahelised kontaktid ning sellega ka SAKi leviku võimalus.
SAK on Eestis tänaseks jõudnud endeemilisse faasi. Lisasöötmiskeeld ja peibutussöötmise tingimuste sätestamine on olemasolevas epidemioloogilises olukorras vajalik kui täiendava loomatauditõrje abinõu SAKi leviku ohu vähendamiseks. Sellest lähtuvalt andis Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) 2024. a aprillis välja otsuse, milles millega kehtestatakse lisasöötmiskeeld ning nõuded metssigade peibutussöötmiseks.
PTA on alustanud otsusega kehtestatud nõuete täitmise kontrollide läbiviimisega.
Kahel korral on koos Keskkonnametiga läbi viidud kokku 10 metssea söötmisplatsi kontroll, neist üle poole ei vastanud nõuetele. Peamised puudused:
– kaks söötmisplatsi olid Keskkonnaameti peibutussöötmiskohtade registris registreerimata;
– neljal söötmisplatsil oli rohkem sööta kui PTA otsusega lubatud on.
EJS omalt poolt lisaks PTA informatsioonile palub kõigil seltsidel üle vaadata oma peibutussööda kohad ja veenduda, et kõik vastab otsuse nõuetele. Praegune otsus kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Otsuse tekstiga saab tutvuda EJS-i kodulehel https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2024/04/otsus_nr_138.pdf
SAK on endiselt aktiivne ja seetõttu on ka jahimeestel vastutus küttida metssigu ja hoida arvukus kuni 3 isendit 1000 ha. Selline tihedus kindlustab olukorra, kus SAK ei levi või levib aeglaselt.